Pariisi küla ajalugu

Küla sünd

Pariisi küla ajalugu algab aastatel 1870–1875, kui Saksi mõisahärra Breoern ja Jõepere abihärra koondasid Kiku ja Aruküla maadel elavad mõisa- ja talusulased ühte kohta Saksi–Jõepere tee äärde. Nii sündis küla, mida me täna tunneme Pariisi nime all.

Esimestel aastatel loeti Pariisis kokku 36 sauna 80 elanikuga. Küla oli üllatavalt elav ja mitmekesine – elanike seas leidus mitmeid käsitöölisi:

• Puusepad
• Kingsepad
• Rätsepad
• Pottsepad
• Isegi üks ärimees

Kust pärineb nimi «Pariis»?

Pariis asub mitmel künkal – nagu tema kuulus Prantsuse nimekaimgi. Legendi kohaselt olevat Saksi mõisnik küla tänavaid vaadates öelnud, et need meenutavad Pariisi bulvareid. Nii jäigi ebatavaline nimi külge.

Tegemist on nüüdseks liidetud kolmikkülaga, mis paikneb Neeruti maastikukaitsealal. Jääaja pärandina kõrguvad siin oosid ja künkad ning metsade vahel looklevad suusa- ja matkarajad, mis on tuntud üle Eesti.

Koolimaja ja külaelu

1910. aasta paiku avati kohalike talumeeste rahade eest ehitatud koolimaja Aruküla–Kiku piiril. See oli kogukonna uhkus ja hariduse süda. Tänaseks kasutatakse hoonet elamuna.

Küla hääbus kiiresti kolhooside ajal. Kui kunagi elas siin 80 inimest, siis praegu on külas alles vaid neli suitsu. Kauplust külas pole ning ühendust Rakvere ja Tapaga peetakse bussidega.

Puhkebaasi sünd

Omaette põnev ajalugu on ka Pariisi Puhkeküla-Laagril. XIX sajandil rajas Saksi mõisnik Emumäe külje alla tellisevabriku – sellest pärineb ka kohanimi Sara. Savi saadi vabriku kõrvalt, kuid 1910. aasta paiku tuli savi hakata tooma Pariisi küla tagant Aruküla põldude keskel asuvast Sulusoost.

Sõjajärgsed katsumused ei jätnud ka Pariisi külategelasi puutumata. Pärast kolhoosiaega müüs kodutallu naasnud perenaine 1971. aastal taluhooned VSÜ 'Jõud' Kesknõukogule spordibaasi asutamiseks.

Mõne aastaga rajasid energiline kohalik juht Arvo Aam ning spordikomitee esimees Vello Õuekallas 100-kohalise spordibaasi. Emumäe nõlvadele ehitati spordi nõuetele vastavad suusarajad, mis on kasutusel tänini.

Sport ja Tamsalu–Neeruti maraton

Pariisi piirkond on olnud spordisündmuste paik juba aastakümneid. Aastatel 1971–1987 peeti siin Tamsalu–Neeruti suusamaratoni, mis algselt oli võistkonnavõistlus. Maraton on tänaseks taastatud ja meelitab igal aastal sadu sportlasi Neeruti metsade vahele.

Puhkebaasi arenguga lisandusid ka teised spordialad ja vaba aja võimalused. Külla kerkis Lääne-Virumaa suurim ratsamaneež, rajati discgolfi rada ning laste mänguväljak. Talvel muutus küla suusaparadiisiks, kuhu öömaja saamiseks tuli soovist kaua ette teatada.

Kirjandus ja külakogunemised

Pariisi küla on tuntuks teinud kirjanik Raimond Kaugver oma romaaniga «Pariisi lõbusad naised». Raamat on inspireeritud just siinsest elust ja inimestest, kuigi enamik romaani prototüüpe on tänaseks manalateele läinud.

Küla kogukonnavaim on aga elus. 2002. aasta Lauritsapäeval, 10. augustil peeti esimest korda Pariisi küla kokkutulek, kuhu tuli endisi ja praegusi külaelanikke sajakonna ringis üle Eesti. Kodu-uurija Eduard Leppik ja Enn Loik Neeruti Seltsist esinesid päevakohaste ettekannetega, mängis tantsumuusika ning välja oli pandud värviküllane fotonäitus. Kimp kauneid suvelilli ulatati küla vanimale elanikule, 80-aastasele Meeri Tankile.

Pariisi Puhkeküla täna

1991. aastast algas puhkebaasi uus peatükk. Aastakümnete jooksul hoiti baasi korras, arendati tasapisi edasi ja Pariisi Puhkeküla kogus taas tuntust Põhja-Pandivere mahematkajate meelispaigana. Suvel korraldati noortelaagreid ja mitmesuguseid kokkutulekuid, talvel muutus küla suusaparadiisiks.

Puhkebaasi arenguga käis kaasas ka ilutulestikuettevõte Pariisi Tuled, mis võõpas Eestimaa taeva värviliseks pea kolme aastakümne jooksul. Igal aastavahetusel, kell 18 Rakveres Pikal tänaval, sai traditsiooniks võimas saluut – sõprade ja perede ühine aastavahetuse algus.

Alates 2026. aastast juhib Pariisi Puhkeküla tegevust Pariisi Resort – samade väärtustega, mis on siia inimesi toonud juba pool sajandit: aktiivne puhkus looduse keskel, spordisündmused ja soe kogukonnavaim.